Tartu Saksa Kultuuri Instituudi
arengulugu
Enne üheksakümmnendat aastat tekkis Eestis mitmeid kultuuriseltse, kes pidasid oma eesmärgiks saksa kultuuri osa teadvustamist meie rahvuskultuuri arengule, mida viimase poolsajandi jooksul oli käsitletud teatud tendetslikus valguses. Eelkõige tekkisid niisugused ühendused pealinna ja ülikoolilinna vaimuinimestest. Tartus sündis 1988. a. märtsis Eesti Goethe Selts programmilise ülesandega ajalooliste Eesti ja Euroopa vahel eksisteerinud kultuurisidemete valgustamise kaudu aidata meie maal leida taas koht Euroopa kultuuripildis. Eelkõige peeti silmas suhteid Saksamaaga.
Paar kuud hiljem, 1989. a. jaanuaris kutsuti Tartu Ülikooli õppejõudude poolt ellu Akadeemiline Baltisaksa Kultuuriselts, kes määratles oma eesmärgina baltisaksa kultuuripärandi tähtsuse teadvustamise. Sama aasta detsembris kutsuti Tartus ellu Saksa Kultuuri Selts, mis ühendas Tartus ja selle ümbruses elavaid etnilisi sakslasi. Põhiliselt moodustavad seltsi liikmeskonna Volga-aladelt Eestisse asunud nn.volgasakslased, kes olid kaotanud kontakti oma esiisade maaga ning püüdsid koos seltsi kaudu taastada kontakte Saksa institutsioonidega ning lahendada mitmeid oma probleeme. Kaks aastat hiljem loodi katusorganisatsioonina samade eesmärkide ja ülesannetega selts ka kogu Eestis elavate etniliste sakslaste poolt Eestimaa Sakslaste Seltsi nime all.
1990. a. oktoobrisse langeb Eesti Wagneri Seltsi sünd, kuhu kuulub tugev grupp noori intellektuaale, kes propageerivad väga huvitavates vormides Richard Wagneri muusikalist pärandit. Samaaegselt loodi Tartus Eesti Saksa Keele Õpetajate Selts eesmärgiga luua õpetajate tarvis rahvusvahelisi kontakte, naaberriikides asuvate Goethe Instituutide kaudu luua täiendõppe võimalusi Saksamaal ja korraldada kaasaegsel tasemel ka Eestis õpetajate kvalifikatsiooni tõstmist, rajada õpetajate jaoks raamatukogu kaasaegse metoodilise kirjandusega.
Kodu Neobaltia Villas
Seltside rajamisel olid tegevad mitmed Tartu silmapaistvad isiksused: Ain Kaalep, Madis Kõiv, Linnar Priimägi, Heino Eelsalu, Helmut Piirimäe, Tiit Matsulevitš ja paljud teised.
Ühised huvid ja probleemid tõid Tartu saksa kultuuriseltside esindajad kokku ühise laua taha. Eesmärgiks oli leida oma tegevuse laiendamiseks ühine maja. Idee leidis toetust ka linnavalitsuse poolt. Silm jäi pidama hoonel Kastani tn 1, millel on saksa kultuuriga olnud üsna lähedane side. Nimelt ehitas selle hoone 1904. a. saksa üliõpilaskorporatsioon “Neobaltia”. Viimased põlvkonnad mäletavad rohkem selles kaunis juugendstiilis majas veedetud pioneeriaastaid ja õpinguid autokoolis. Oli muidugi suur õnn, et hoone oli selle keerulise sajandi üldse vastu pidanud ja alles, mõeldamatu oli aga rajada sinna selles olukorras kultuurikeskust. Seltsid hakkasid ühiselt otsima võimalusi ja vahendeid maja remondiks.
Vahepeal muutus aga järsult kogu olukord meie maal ja 1991. a. septembris alustas tööd Saksa Liitvabariigi Saatkond Tallinnas. Tartus tekkinud initsiatiivile avanes hoopis uus perspektiiv. Saatkonnast sai esmane partner plaanide elluviimisel. Seltsid ja linnavalitsus pöördusid ühiselt Saksa suursaadiku Henning von Wistinghauseni poole palvega aidata kaasa saksa kultuurikeskuse rajamisel Tartusse.
Tartu Saksa Kultuuri Instituudi rajamine
1992. a. mais sai ka seltside ühendus kvalitatiivselt uue vormi – moodustati Saksa Kultuurikeskuse Nõukogu, mille esimeheks valiti Eestimaa Sakslaste Seltsi esimees dr Viktor Sieben. Eestseisuse ülesandeks jäi saksa kultuurikeskuse kontseptsiooni väljatöötamine ja Saksa saatkonnaga koostöö arendamine.
Suve jooksul leidis seltside poolt ellukutsutud initsiatiiv mõlema riigi vastavates ametkondades nii tugevat toetust, et sügiseks olid olemas juba üsna head lootused Tartus Saksa Kultuuri Instituudi rajamiseks. Kindlasti tuleks siinjuures ära märkida Saksa saatkonna tolleaegse kultuurireferendi Nicolaus Graf Lambsdorffi osa.
Nii loodigi 26. novembril 1992. aastal Tartus Saksa Kultuuri Instituut. Samal koosolekul valiti seltside ja linnavalitsuse esindajate poolt instituudi eestseisusele uus juhataja, kelleks sai Tartu Ülikooli saksa filoloogia õppetooli juhataja professor dr Karl Lepa. Tegevjuhatajaks valiti Maie Keek.
Tartu Saksa Kultuuri Instituut
Tartu Saksa Kultuuri Instituut on mittetulunduslik organisatsioon, mida toetab projektide kaudu Saksa Liitvabariigi Välisministeerium.
Tartu Saksa Kultuuri Instituudi eesmärk on tutvustada saksa kultuuri Eestis, arendada kultuurisidemeid Saksamaa ja Eesti vahel, võimaldada huvilistel osaleda saksa keele kursustel. Tartu Saksa Kultuuri Instituudi koostöö partneriteks on Tallinna Saksa Kultuuriinstituut, Goethe Instituut, Riia Goethe Instituut, Deutsch-Baltisches Jugendwerk.
Kultuuritöö raames korraldatakse huvilistele ajaloo- ja kirjandusseminare, filmi-, teatri- ja muusikaõhtuid, kontserte, näitusi, lastele jõulu- ning lihavõtteüritusi.
Tartu Saksa Kultuuri Instituudis on raamatukogu, mis sisaldab teatmeteoseid, saksa keele õppematerjale, CD-sid, saksakeelset ilukirjandust, baltisaksa kirjandust, ajakirju ning ajalehti.
Struktuur
Partnerid
Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Tallinnas
Toom- Kuninga 11
15048 Tallinn
Tel: + 372 6 275 300
Fax: + 372 6 275 304
Suursaadik: Annette Klein
Goethe-Institut Tallinn (ek Tallinna Goethe Instituut)
Pärnu mnt 10
10148 Tallinn
Tel: + 372 5884 6452
GI Eestis juhataja: Conrad Doberauer
GI Eestis keeleosakonna juhataja: Helen Aedla
E-post: info-tallinn@goethe.de
Koduleht: www.goethe.de/tallinn
Tallinna Saksa Kultuuriinstituut
Tolli 2
101333 Tallinn
Tel: + 372 6 414 577
Tallinna SKI juhataja: Helena Kaasik
E-post: deutsch@deutsch.ee
Koduleht: www.deutsch.ee
Eesti Goethe Selts
Kastani 1, 50409 Tartu
President: Dr Liina Lukas
Deutschbaltische Studienstiftung
Deutsch-Baltisches Jugendwerk
Aadress: Am Berge 35, 21335 Lüneburg
Kontakt: Lara Löser